Kus kohast leivad väiksed tüdrukud huvi jalgpalli vastu?

Kas mäletate neid hetki, kui väikeste lastena kogunes rahvahulk hoovidesse, et koos mõnusalt aega veeta?
Kui ma veel väike olin, oli elu minu jaoks täies hoos, kuhu iganes ma vaatasin. Aga sellest arusaamiseni jõuame alles täiskasvanumaks saades. Kuid oluline on ka täiskasvanuelus selliseks lapseks jääda. Säilitage oma rõõmsameelsus ja elage 100 või isegi 1000%.
Ma räägin teile ühe loo oma lapsepõlvest.

Kui elasin oma vanematega koos vanavanemate juures, oli tänav minu elu lahutamatu osa. Seal juhtus nii palju huvitavat! Nii lapsed kui ka teismelised ja täiskasvanud said seal omavahel tuttavaks ja moodustusid kindlad rühmad või meeskonnad, kes lõbutsesid koos igal moel. Mõned vestlesid, mõned mängisid mänge. Kõik lapsed kogunesid meie õue ja nautisid.

Mängisime erinevaid mänge. Enamasti mängisime jalgpalli või rahvastepalli. Väljakul toimunud lahingud olid kohutavad, kuigi kaugelt tundusid rõõmsad. Töölt naastes palusid täiskasvanud sageli luba meie meeskondadega liituda, et end korrakski lapsena tunda.

Möödusid aastad, lapsed kasvasid ja neil tekkisid muudki huvid peale hoovis ringi jooksmise. Kuid mõned meist olid jalgpalli mängust nii väga haaratud, et hakkasid professionaalset jalgpalli mängima ja said võistlustel isegi auhindu. Kui hoovis polnud võimalik mängida, siis veetsin aega oma perega.

Kuid isegi siis, kui olime koos pereringis, telekast sageli jalgpalli, erinevate liigade mänge. Kui televiisorist kanti üle maailmameistrivõistlusete mänge, olid kõik mures oma lemmikmeeskondade, lemmikjalgpallurite jms pärast. Huvitav oli jälgida, kuidas erinevate huvide tõttu ühendas meid kõiki üks hobi ja tekkis võimas egrego.